Ehk saab minust kunagi Keegi . Keegi , kes omab töökohta , mida paljud ihaldavad. Keegi , kellel on kodus maailmaparim mees. Keegi , keda kõik tänavapeal järgi vaatavad ja kadestavad. Või lõpetan ma tüüpilise koonerina kusagil ühetoalises korteris , ja teenin sõõgiraha võõraste peldikuid küürides. Iial ei või ju teada, mis elu tegelikult toob. Samahästi võin ma ka mitte niikaua elada.
Lausa hirmus on mõelda, et aeg lendab nii kiiresti. Alles ma ju olin 4 aastane, ja käisin naabritüdruku juures lihtsalt sellepärast , et tal oli lahedam puldiauto kui minul. Alles ma ju läksin esimesse klassi , isegi naeratus oli näol. Aga nüüd? Pole enam naabritüdrukut , puldiautosid ja kooli minnes ei suvatse isegi õrnalt muiata. Nüüd on põhiline, et saaks ainult sõpradega ilgelt palju sitta keerata ja vanemad rahast nii tühjaks pumbata kui võimalik. Hale, mulle isiklikult ei meeldi. Aga mis ütleja mina olen eks ?
Viimasel ajal olengi sõpradega ringi hulkudes aega parajaks lõõnud. Emalt raha nõudnud, et saaks kohvi ja burksi osta. Kuidagi peavad ju need närused sügispäevad mõõduma, või mis ? Muidugi on ilgelt palju plaane , et kuhu minna ja mida teha. Aga meie seltskonnas pole küllalt hakkajaid vendi, kohe kui üks miinus asjas esile kerkib , jääb asi ära. Tegijad olete , raisk !
Üks tüüpiline argipäeva hommik algab mul nagu ikka - (uimaselt)vean ennast kuidagi moodi raadioni , millest hakkab kostma star fm . Selle muusika juurde sobib ideaalselt juua üks mega suur tass kohvi. Vahest võtan isegi diivani padja , panen selle kõõgipõrandale maha ja siis istun seal , kuulan star fm-i , naudin kohvi ja loen raamatut " Kõik puha omad joped " . Paljastasin teile just oma üksiolemis saladuse :) . Tavaliselt mu hommikune mõnulemine lõppeb siis , kui kõõki siseneb mu kõikvõimas kass Aadu. Ta tuleb ja ajab mu kohvitassi ümber ja siis pressib ennast mulle sülle ja hakkab ülbelt nurru lõõma , umbes nagu ta oleks mingi vägiteoga hakkama saanud. On loom noh !
Kas teil on ka nii, et näete pidevalt unes asju ette ? Või tunnete pidevalt mingit midagi ? Deja vu on mul üks peaaegu igapäevane asi. Alguses ei jõua kohale , et kus ma küll sama asja näinud olen. Hiljem meenub , et ma nägin seda lihtsalt eelmine öö unes. Huh, kergelt hirmuäratav , kuidas samas põnev .
Järgmine kord kirjutan detailsemalt oma tegevustest .Seekord lihtsalt tahtsin midagi teistsugust ja üldist kirjutada.
Tervitan Carli , kes tahtis , et ma teda mainiks. Ja üldse tervitaks kõiki, kes vähegi mõistavad mind.
Lausa hirmus on mõelda, et aeg lendab nii kiiresti. Alles ma ju olin 4 aastane, ja käisin naabritüdruku juures lihtsalt sellepärast , et tal oli lahedam puldiauto kui minul. Alles ma ju läksin esimesse klassi , isegi naeratus oli näol. Aga nüüd? Pole enam naabritüdrukut , puldiautosid ja kooli minnes ei suvatse isegi õrnalt muiata. Nüüd on põhiline, et saaks ainult sõpradega ilgelt palju sitta keerata ja vanemad rahast nii tühjaks pumbata kui võimalik. Hale, mulle isiklikult ei meeldi. Aga mis ütleja mina olen eks ?
Viimasel ajal olengi sõpradega ringi hulkudes aega parajaks lõõnud. Emalt raha nõudnud, et saaks kohvi ja burksi osta. Kuidagi peavad ju need närused sügispäevad mõõduma, või mis ? Muidugi on ilgelt palju plaane , et kuhu minna ja mida teha. Aga meie seltskonnas pole küllalt hakkajaid vendi, kohe kui üks miinus asjas esile kerkib , jääb asi ära. Tegijad olete , raisk !
Üks tüüpiline argipäeva hommik algab mul nagu ikka - (uimaselt)vean ennast kuidagi moodi raadioni , millest hakkab kostma star fm . Selle muusika juurde sobib ideaalselt juua üks mega suur tass kohvi. Vahest võtan isegi diivani padja , panen selle kõõgipõrandale maha ja siis istun seal , kuulan star fm-i , naudin kohvi ja loen raamatut " Kõik puha omad joped " . Paljastasin teile just oma üksiolemis saladuse :) . Tavaliselt mu hommikune mõnulemine lõppeb siis , kui kõõki siseneb mu kõikvõimas kass Aadu. Ta tuleb ja ajab mu kohvitassi ümber ja siis pressib ennast mulle sülle ja hakkab ülbelt nurru lõõma , umbes nagu ta oleks mingi vägiteoga hakkama saanud. On loom noh !
Kas teil on ka nii, et näete pidevalt unes asju ette ? Või tunnete pidevalt mingit midagi ? Deja vu on mul üks peaaegu igapäevane asi. Alguses ei jõua kohale , et kus ma küll sama asja näinud olen. Hiljem meenub , et ma nägin seda lihtsalt eelmine öö unes. Huh, kergelt hirmuäratav , kuidas samas põnev .
Järgmine kord kirjutan detailsemalt oma tegevustest .Seekord lihtsalt tahtsin midagi teistsugust ja üldist kirjutada.
Tervitan Carli , kes tahtis , et ma teda mainiks. Ja üldse tervitaks kõiki, kes vähegi mõistavad mind.