Hingesaasta varjata ei saa

" Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi,
rinnustsaadik kiigub kastehein.
Ütle kust ma rada teha tohin,
igal pool on noor ja õitsev hein."

Head lumist jaanipäeva mulle?
- Kas see on võimalik, et ma kõnnin mõõda pimedat lasnamäe tänavat, jalad põlvini lumes ning kõrva klappidest kostmas vana hea Jaanipäeva laul? Briti puhul on kõik võimalik. Ma veel pooleldi ümisesin kaasa, mõistsin alles hiljem, kui ebasobival ajal ma seda laulu kuulan. Osad, kes seda praegu loevad, on ehk kunagi väitnud, et ma olen normaalne... Oleks õige aeg oma sõnad tagasi võtta?
Tegelikult ma usun, et selle põhjuseks on lihtsalt jõulumeeleolu täielik puudumine. Te mõistate mind, ma tean.


Ainuüksi mõte seapraest ajab mu iiveldama. Jõulud olid minujaoks liig. Täna tuli ema minukäest küsima, et kas vanaaasta õhtul teeb ta kah siga või. Mul oli käes jäätise kauss, mis suundus otsemaid külmikusse tagasi. Ei mingit siga mulle enam!!!



Tegelikult ma isegi võin tänasest päevast rääkida. Eilsest päevast ma ei räägi, meil on Sikiga niigi masendus selle pärast. Aga hea kakao oli vähemalt.
Me käisime Sikiga linnas. Käisime jah. Ma rääkisin talle oma eriti-imelikust unenäost, mille peategelaseks oli kuidagi sattunud Sven, Suur-Sven ! Mu kuradi, fantaasia suudab mind eniselt üllatada. Igatahes, me käisime vanalinna hesburgeris.Ma vihkan hesburgerit. Ma vihkan hesburgerit. Ma vihkan....ahja ma juba mainisin. Lõpuks käisin ja võtsin endale ajakirja Hooaeg. Tasuta. Ma noh, VIP eks. Poskas saime veel Miku ja Sveniga kokku. Vahva.
/ Tammneeme /


*Ma hetkel kirjutan oma nö. päevikusse selle aasta kokkuvõtet, seega kõik, kellega ma olen seeaasta midagi tõsiselt meeldejäävat teinud, mainige seda mulle ja ma panen kirja! Nüüd te mõtlete, meenub, aga te ei ütle mulle, ma ju tean küll.






MA ARMASTAN TEID KÕIKI. Välja arvatud osasid.



Appi!

Päkapikk too mulle mõistust

'TÄISKUU

Brit ärkab 22. detsember kell 5.58 ülesse. Brit suundub targa näoga kööki kohvi keetma. Brit saab kohvi valmis. Brit võtab kohvi ja läheb sellega voodisse pikutama. Brit jääb magama. Brit ärkab kell 10.25 ülesse ja kohvi on kergelt külm. Brit magas sisse.

Tegelikult ärkasin ma Siki kurjakuulutava telefonikõne peale. Nimelt meil oli kirikupäev, ning ma oleks pidanud juba ammu üleval olema. Ikka juhtub, eriti minuga...
Sättisin valmis, särki-värki ja siis Siki vaatas bussiaja ning ma mõtlesin, et okei ma jõuan kui ma jooksen. Muidugi ma siis jooksin elueest ja käisin kaks korda ninali, aga see oli seda väärt, kuna Siki jäi hoopis ise sellest bussist maha. Irooniline, või mis? No muidugi hilinesime siis kirikusse viisakalt 5 minutit.
Muidu oli kirikus tore. Ilus. Vähemalt sai Atsu,Siki ja Ahtoga juttu rääkida, kus siis veel hotelli-liftide teemat arutada( siki sinu naerupaus ). Tõesti ilus.
Hiljem läksime linna. Külastasime poode, mis olid täis ostmiskõlblike asju. Aga see mida ma leida tahtsin, seda ma ikka ei leidnud - Singer Vingeri plaat. Ma loodan siiralt, et ma olin lihtsalt pime, kuna kui kaubamaja päriselt seda ei müü siis on küll kurb. Eksju. Onju. Jah.


Vahepeal ma käisin endale jõuluvana mängimas. Ostsin mp3-e.Võimas.


Isegi õhtu oli sisukas. Siki valis mulle ülemistest punaste südametega sukapüksid. Alguses ma naersin ja sõimasin teda lolliks. Mitte valjusti muidugi. Pärast pikka, väga pikka, mõtlemist suundusin nendega kassasse.



- See on nii tore, et nüüd põhimõtteliselt 24 tunni pärast ongi juba jõulud.Siis kraabime kuuseall kingitusi lahti ja teeme rõõmsad näod pähe, et vanaema juba 14-ndat aastat järjest villaseid sokke kingib. Ja siis veel muidugi istume kõik lauataga ja sõõme ennast jõulutoidust 10 kilo raskemaks, samal ajal mõeldes, et uuel aastal peaks trennis hakkama käima ja kõik peki ära kaotama. Mõelda on ju tore selliseid asju. Tegelikult ma armastan seda kõike.







Tervitaks Mimmut, Robi ja Sikit.


Õelge kui uut postitust vajate,
Teie Brit
xxx


1905!