Ma küll lubasin, et ma enam blogi ei pea, kuid ma kardan , et paljude tungival soovil pean ma oma lubadust murma. Meeldigu see teile või mitte..
" ... lõpetan blogi , ning hakkan oma tegemisi ja mõtteid üles kirjutama selleks ette nähtud märkmikusse/(sala)päevikusse .." , umbes taoline lause oli mul postituses, mis pidi mu blogimisele kriipsu tõmbama.
Hetkel lehitsen siis seda nö. salapäevikut, mida ma olen juba peaaegu poolaastat pidanud. Ei ole kuigi sisukas , kui aus olla. Alguses kirjutasin küll ( no umbes 4 päeva järjest ) ja siis muutus mõttetuks ja viskasin kapi nurka tolmu koguma. Vahepeal kookisin selle sealt kapinurgast välja, kirjutasin paar lehekülge ja siis uuesti sinna tagasi. Kokku umbes 30 lehte mõttetut jura. Sellest, kuidas kõik muudkui muutuvad ja tujutsevad , piinavad ja sõimavad , armastavad ja loodavad.
Viimasel ajal on kõik kuidagi nostalgiline.Telekast tulevad vanad head Seks ja Linna osad, mida kümneid kordi nähtud. Raadist kostab Smilers, mis iga korraga aina rohkem mälestusi ilmutab. Kõik see ja palju muudgi oli ka eelmine aasta, kuid nüüd on see kõik kuidagi... Igavam? Ei oska leida isegi õigeid sõnu, selle kõige kirjeldamiseks. Kuid see, mida ma õelda tahan on see ,et igatsen natuke vana seltskonda ja vanu tegemisi. Neid õhtuseid statoili käike, hommikusi StarFM-i ja kohvi äratusi ja kõike muud... Muutunud. Kasvanud? Ülbus pähe lõõnud?
Kuna praegu on mul pea tühi, ning ma olen haige, jätan ma selle postituse lühikeseks ja sisutuks , ning kirjutan siis edasi, kui aega ja ideesid on. Niisiis ronin tekialla ja kukun teed jooma. Ma loodan, et ütlete ise kah mulle, kui sitt see postitus oli, mitte , et ma ise jälle hindama pean hakkama siin. Võtke mõnusalt !
" ... lõpetan blogi , ning hakkan oma tegemisi ja mõtteid üles kirjutama selleks ette nähtud märkmikusse/(sala)päevikusse .." , umbes taoline lause oli mul postituses, mis pidi mu blogimisele kriipsu tõmbama.
Hetkel lehitsen siis seda nö. salapäevikut, mida ma olen juba peaaegu poolaastat pidanud. Ei ole kuigi sisukas , kui aus olla. Alguses kirjutasin küll ( no umbes 4 päeva järjest ) ja siis muutus mõttetuks ja viskasin kapi nurka tolmu koguma. Vahepeal kookisin selle sealt kapinurgast välja, kirjutasin paar lehekülge ja siis uuesti sinna tagasi. Kokku umbes 30 lehte mõttetut jura. Sellest, kuidas kõik muudkui muutuvad ja tujutsevad , piinavad ja sõimavad , armastavad ja loodavad.
Viimasel ajal on kõik kuidagi nostalgiline.Telekast tulevad vanad head Seks ja Linna osad, mida kümneid kordi nähtud. Raadist kostab Smilers, mis iga korraga aina rohkem mälestusi ilmutab. Kõik see ja palju muudgi oli ka eelmine aasta, kuid nüüd on see kõik kuidagi... Igavam? Ei oska leida isegi õigeid sõnu, selle kõige kirjeldamiseks. Kuid see, mida ma õelda tahan on see ,et igatsen natuke vana seltskonda ja vanu tegemisi. Neid õhtuseid statoili käike, hommikusi StarFM-i ja kohvi äratusi ja kõike muud... Muutunud. Kasvanud? Ülbus pähe lõõnud?
Kuna praegu on mul pea tühi, ning ma olen haige, jätan ma selle postituse lühikeseks ja sisutuks , ning kirjutan siis edasi, kui aega ja ideesid on. Niisiis ronin tekialla ja kukun teed jooma. Ma loodan, et ütlete ise kah mulle, kui sitt see postitus oli, mitte , et ma ise jälle hindama pean hakkama siin. Võtke mõnusalt !
