(1) Kartulivõtt ei puutu üldse asjasse

Ma arvan, et ma vist nagu vihkan oma arvutit. Eile ma kirjutasin siia põhimõtteliselt tundaega, ikka väga-väga pikka teksti. Järsku - error, kõik kustus ära, mina tige. Otse loomulikult ma otsustasin siis selle tänaste tegevuste varna lükata.
Hetkel ka - joon kohvi ja üritan meenutada mis jutt seal oli ja lisada võib-olla ka paar tänast juhtumit.


" Appi! Ma vajan Armastust!!!
Ma tahan jällegi olla su.

Eila su järg jälle minuni jõudis.
Märatseb voodis veel ikka mu meel.
Kuigi see füüsilist pingutust nõudis,
nikuks sind, nikuks sind, nikuks sind veel."


- Mulle on alati meeldinud, kui inimesed mulle kell 4 öösel helistavad ning just sellist kaunist Vennaskonna ballaadi kõrva karjuvad. Seekord oli selleks tegelaseks Laura. Pani mõtlema, kas ma olin tookord ainukene elukas, kes millestki nii toredast osa sai või võttis ta kohe terve telefoni mälu ette. Vot ei tea,ei tea.

See öö ma ei maganud, nii et see väike kõne ei ärritanud mind ega midagi. Ma pigem ümisesin seal telefoni otsas vaikselt kaasa.

Aga muidu, vahva öö oli. Saime naerda nagu lambad, süüa nagu sead ning juua nagu põdrad. Ja isegi valssi tantsisime, hämmastav. Muidugi me ei osanud seda, aga vähemalt tegime näo et oskame. Küünla valgel räägiks õudukaid teinegi kord.
Ma tegin vähemalt 4 korda süüa - kartulit, pelmeene, pizzat, kotlette, võileibu ja mida iganes veel. Sööbarid nagu me oleme...

Mõelda vaid...Mihkel ja Slavik pidid juba hommikul kell 11.00 Eesti näituste messikeskuses mingisuguse hiire ja kaelkirjaku kostüümiga ringi jooksma. Noh, need kes veel ei teadnud, siis Mikk ja Slaff olid seal maskotid. Tegemist oli toidumessiga, seega ma üldse ei imesta miks nad sellega nõustusid. Iga nurgapeal said tasuta süüa. Palju õnne neile!

Kell oli 21.20 kui me Lauraga linnas kokku otsustasime saada. Rääkisin talle kah oma ööst ja hommikust ja päevast ja elust ja värkidest... Ta raudselt mõistis mind. Hiljem tegime järelduse, et vaateplatsil tulevad kõik head mõtted. Nagu päriselt. Okei, lollid mõtted.
Igatahes, hiljem siis helistas Laura ema ning rikkus meie õhtu ära. Ta ütles, et kavatseb oma öö veeta Rock Cafes Vennaskonna järgi reivides. Me solvusime ,kuna me oleme koguaeg tahtnud koos Vennaskonnale minna. Tited oleme, raisk, vanusepiirang.


Kuna kellasid keerati, siis ma ärkasin varem kui tavaliselt pühapäeviti. Juba pool 12 sirutasin koibasid.
Päev oli igav, käisime linnas ja siis kuskil lasnamäe vahel kiikumas ( wtf? ).
Õhtul oli nii mõnus rahulikult maarjamäel imetleda seda jumalikku vaadet tervele tallinna panoraamile.Naljakas oli mõelda ja vaadata, et kõik meie sõbrad, vaenlased, eksid mahuvad nii väikesesse piirkonda ära.

Just pool tundi tagasi helistas mulle Kiku ning ütles lihtalt : "tule alla". Noh, mis mul muud üle jäi. Alla jõudes olin meeldivalt üllatunud - ta oli koos oma kutiga, keda ma juba ammu näha olen tahtnud. Hea valik, naine !
Ning umbes samuti pooltundi tagasi ilmus Itaaliast tagasi meie kullatükk Atsu. Ta lubas mulle, et räägib mõnipäev tee tassi taga sellest reisist oma 5 tundi. Jään ootama! :)


* Tahan saata suurimad tänusoovid oma muhedale klassivennale Martinile, tema mõtles välja nii tabava blogi pealkirja.

* Veel tahaks tänada kõiki. Absoluutselt kõiki. Noh, et te elate või midagi.





Minge kõik homme kooli!
Ilusat külmumist ja head päeva jätku.

(2) sellel masinal puudus vajalik korstnapühkja

Ma ei ole praegu kodus. Sellest tuleb midagi kiiret ja lühidat...

- Hommik nagu ikka - 3 tundi und, kell 6 üles ja sättima. Töö ju ootab!
Tegelikult, kuigi see töö võib tunduda lihtne ja mis iganes veel, oli see hämmastavalt väsitav.Täna eriti. Otse loomulikult me sõime kohe pool palka ära. Hiina toit tundus lihtsalt too hetk niivõrd jumalik.


Samas oleks nagu nii palju veel õelda, kuid antud hetkel on mõtted totaalselt mujal. Kodus on hea, rahulik. Siin aga... Kindlasti mitte !

Täna juhtub raudselt nii mõndagi, seega mul on hiljem palju rohkem kirjutada. Ärge vihake mind, ma ei tee seda lollust Hea meelega...


Reede on nädala viies päev. Enamikule teist võib see kindlasti kõlada suure üllatusena, aga paraku nii see on. Tähistage seda päeva kui... Midagi ilusat.




Kena ööd, õhtut või asja...


Pilte kujutage ise ette, siin arvutis pole midagi huvitavat. :(

(3) mõttelennust tekib omette maailm

" Oh isver, sul on kindlasti seksikamad musklid kui vanasti vaaraodel! "

" Kui sul kurb tuju on, siis ma võin sinu juurde lennata ja roos suus su akna taga serenaadi laulda."

Okei. Raskeks läheb.

Täna oli kõik kuidagi normaalne. Töölt tagasi tulles trollis üks vend meie taga rääkis omaette ja näitas tervele trollile oma muskleid. Või midagi...
Minu päeva kõige lõbusam osa oli minu isiklik suur trühvi jäätis. Mis teha, ma olen omamoodi sõõdik. Ja tohutult lõbus on seda teiega jagada.

Ma hakkan oma nuge teritama. Sellesmõttes, et 3 päeva on veel vaheaeg ja kui see läbi saab, siis kasutan neid kurjalt. Enda peal, loomulikult. Ega ma mõrvar pole.Või noh...


Ma kardan, et homme ma ei jõua siia mitte kui midagi kirjutada, kui siis ainult päeval. Kui veab, siis õhtul polegi mind kodus ;)


Ma mõtlesin, et nüüd kui see 10 päeva läbi saab, ma enam ei hakkagi kirjutama. Kuid samas see oleneb sellest, paljud loevad. Nii et ma palun, kõik kes vähegi tunnevad huvi mu blogi säilitamise vastu, andke märku. Kas meili teel või näiteks msnis, kuidas teile endale parem on.




? -Mu süda mängib minuga.



xxx ,
teie Brit

(4) võta ette spirituaalne teekond iseendasse

Sügav pilk, jäised huuled?

Nagu te kõike teate on praegusel kellaajal juba väljas pime ning lasnamäel asuvad kõik majad üksteise külje all nii, et on selgelt näha, mida inimesed vastas majas teevad.
Ma tegin rahulikult kõõgis teed, ning justkui kogemata suunasin pilgud ankast välja, ning esimene asi, mis mulle silma jäi oli mustades bokserites kõhulihaseid treeniv mees. Noh selline, suure õlle kõhuga ja vuntsiga. Ma pole teda päris pikka aega näinud, noo nii umbes 2 nädalat.
Õnneks on ta tagasi ja nüüd on kõik jälle õnnelikud.


Täna öösel ma magasin ilusti kolm tundi, ning kell pool 7 olin vabatahtlikult üleval. Mõtlesin, et teen sellise rahuliku hommiku - joon kohvi, loen lehti, kuulan raadiot.
Kõige suuremaks probleemiks olid ajalehed. Need oli vaja ju kuidagi postkastist kätte saada. Mis siis ikka - viskasin hommikumantli selga ja sussid jalga ning kõndisin 3 korust allapoole postkastideni. Mmm, värsked lehed. Üles minnes kergelt lehitsesin neid ning unustasin sootuks, et ma olen hommikumantliga. Naaber tuli vastu ja teretas ka veel. Tükk aega mõtlesin, miks ta mind imelikult vaatas...

Sain oma hommikusel naljad tehtud ning seinad hakkasid kuidagi peale suruma- tahtsin välja. Enamik inimesi magasid see aeg, nii et ma siis läksin üksi ülemistese ja linna ja värkidesse. Bussis luges üks vanamees täpselt mu kõrval ajalehte, ning piilusin siis vaikselt, et mida ta loeb. Alguses luges ta spordiuudiseid ja hiljem koomikseid. Ma nägin kah ühte koomiksit lugeda, ning hakkasin siis omaette itsitama. Naljakas oli!

Õhtul käisime Ahto juures kuna väljas oli vägagi külm. Seal me kah, lihtsalt istusime ja rääkisime juttu.

Ühesõnaga- ilus päev, isegi ilm ei lollitanud täna.


Täna tuleb jälle lühike öö, kuna on varakult äratus.



Nagu te vist juba aru saate, siis pilte ma ei saa teile pakkuda. Kaasaegseid küll mitte. Siin on mõned nädalate-kuude vanused klõpsud. Aga te võite alati endale lihtsalt ette kujutada midagi. Näiteks.




Mulle meeldib, et te tahate raisata oma päevast 5 minutit mu blogi lugemisele. Ulme.
Head homset !

(5) Me ei haudu mune, vaid uusi ideid

Tänavad jäävad tühjaks. Märg. Külm.

Vaheaeg on mõttetu, tuju on null,puud on paljad. Kas saab veel ilusamat aastaaega olla kui seda on sügis?
Igati vahva päev on olnud. Päeva masendavam osa oli ilmselt see, et mul sai roheline tee otsa. Nüüd ma pean seda sitast sidruni teed jooma.
Aga jah ülemus helistas, juba neljapäeval on esimene tööots. Olen väga ekstaasis.


Ma olen siia nüüd umbes pool tundi midagi kirjutada üritanud, ning lõpuks ma jõudsin järeldusele, et mul polegi siia midagi kirjutada hetkel. See kümne-päeva-lubadus sunnib mind siia trükkima aegade hullemat postitust. Ei, noh... Ma usun ,et homme te seisate kõik munadega mu maja ees ja kui välja ilmun, siis saan nii et vähe pole.
Vabandust?



Vastutulijad meile annavad teed,
vihmavarjud kaares mööduvad.
Nad kardavad, et me neid lööme-
Meie tunneme endid lööduna.

(6) Ma mahun teile taskusse

ELUKOOL?


Täna oli mul vist silt küljes, millel seisis : " Ma tõesti TAHAN kohvi " .

Ma olin 3 tundi maganud ja kella 6st üleval. Ei, ei mul ei olnud väsimust ega midagi, ma olin rohkem nagu elevil, kuna täna oli see kaunis esmaspäev, millal ma pidin töövestlusele minema.
Töövestlus leidis aset Roc Al Mares, kõrges audi majas ning ma pidin kell 11 juba seal olema. Kui ma sisse astusin ja juhatajat küsisin, sain ma järgmise vastuse :" Jah, ma kohe kutsun ta... Tohib ma pakun Teile kohvi ? "
Juhataja jõudis, naeratas. Ta oli vägagi meeldiv meesterahvas. Ma mõtlesin, et tuleb suur-paks-vana-kiilakas. Õnneks ma eksisin. Ta istus maha, vaatas mulle pikalt ja mõtlikult silma ning küsis : " Kuule sa kohvi tahad, eks ? " Ei aitäh.
See kõik on viisakas tõesti ja Te kindlasti mõtlete ,et miks ma seda imelikuks pean. Eksole?
Ei lihtsalt, hiljem Rocca keskuses, tavalises riiete poes, täiesti Tavalises riiete poes, nagu täiesti Tavalises riiete poes...okei te vist saite aru...
Ühesõnaga tavalises riiete poes, tuli minu juurde müüa ja küsis, et kas ta võib mulle kohvi pakkuda. Seejärel mu nägu muutus vägagi üllatunuks, kuna ma päriselt ei teadnud, et nüüd pakutakse klientidele poodides kohvi - tasuta. Aga eks ma saan alati kõike kõige viimasena teada. Loomulikult ma viisakalt keeldusin. Ja teate mis mind veel üllatab ? Iga kord pakuti ainult kohvi, teed ega midagi muud ei pakutud. Hämmastav.

Kohe peale seda, kui ma sain teada, et sain tööd, otsustasin seda kohvikus tähistada - tee, kringlitüki ja supiga. Nii hea oli lõpuks teed saada.Nii siis - kohe kui lõpetasin omaette pidutsemise, otsustasin sõita Lasnamäele ja rääkida Sikile kogu loo ära ja õelda, et sain talle kah homseks vestluse.
Siki maja juures sain ma korraks surma. Kukkusin kanalisatsiooni auku. Noh, peaaegu.

Sikile rääkisin ma uudised ära. Ta reageeris üpris positiivselt, ma tegelikult kardsin, et ta saeb mul näiteks pea maha (või midagi). Eesotsas muidugi sellepärast, et ta pidi nii hirmus vara ärkama - kell 12.
Lisaks rääkisin Ma talle oma unenäost. Räägin teile kah, lühidalt.
- Kujutage ette Svenni Ahto keha, riietega ja käitumisega. Ja vastupidi-Ahtot Svenni kehaga ja asjadega. Ühesõnaga Sven oli suur ja Ahto oli väike. Nüüd kujutage ette neid kaklemas omavahel, pikalt ja pikalt.
Uskuge mind, mul oli väga lõbus sellist asja unes näha ! No muidugi see uni oli pikem, aga ma jätan ülejäänu enda teada. ;)


Ülejäänud päev jätkus nagu iga päev ikka.
Naabrid jälle kobisesid selleüle, et mul on liiga palju sõpru ( nad sõnastasid seda palju kurjemalt, aga mõte jääb samaks ) .

Aga - Ma tahan tänada Tarmot, kes käis öösel mu hommikut päästmas. Ja muideks, sa oled mulle endiselt munad võlgu, nii et ma jään ootama neid. Ma mõtlen praemunasid. Friigid.



Ma jätkan oma kohvi joomist, muusika kuulamist ja taunidega demokraatia teemal vestlemist.
Kaunist esmaspäeva jätku teilegi, hapniku õgijad !






Viskit!

(7) Valge paber, mustad kirjaread

Eelmise postituse peaaegu viimane lause väljendas minu shokolaadi soovi. Praeguseks olen ma juba selle aja jooksul sõõnud ligi pool kilo shokolaadi. Nüüd on mul süda paha ja mul on selline tunne, et ma ei taha nüüd väga pikka aega midagi shokolaadist kuulda. Või siiski ?

Ma jäin kell 6.30 hommikul magama, ning ärkasin kuskil 12.30. Öösel oli mul hämmastavalt palju tegemist, ma ei pannud tähelegi et aeg lendab. Jõin kohvi, lugesin raamatut ja joonistasin igast ägedaid asju. Ja tegin veel mõningaid asju. Normaalseid asju.


Raske on kirjutada siia mitu päeva järjest midagi reaalselt normaalset .


Inimesed ei tunne mind. Inimesed ei tea kes ma olen, mida ma tahan, keda ma tahan. Otsustasin kirja panna enda kohta mõned faktid, mis kindlasti ei huvita teid, aga trükkimise lõbuks peab teemat arendama.


- Eelistan kindlasti kohvile teed
- Tee peab olema roheline, ilma millegitta
- Vihkan kunst ilutooteid ( pikendused, küüned,ripsmed jne)
- Ärgates pean ma saama vähemalt 2 klaasi jääkülm vett
- Värvidest eelistan soojemaid ja mahedamaid toone( oranz,pruun jne)
- Jälestan roosat värvi
- Mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis
- Vihkan rutiini
- Ma olen rohkem kuulaja, kui rääkija
- Elaksin pigem majas, kui korteris
- Eelistan koeri, mitte kasse
- Ma olen hädaldaja
- Meeldivad peenikesed, tumedate juustega kutid
- Ma loen ainult neid raamatuid, mis mind huvitavad, mitte neid mis on kohustuslikud
- Pigem toetaksin loomade varjupaika, kui kodutuid
- Eelistan vorstile juustu
- Ma olen eestlane, ma kuulan eesti muusikat(punki)
- Olen kergesti solvuv, kuid oskan seda varjata
- Ma annan liiga kergelt lubadusi
- Hiinatoidud on mu lemmikud
- Mulle meeldib jääda inimestele suureks saladuseks
- Ma ostan endale riideid, mida ma ei kanna
- Jätan tihti erinevatele inimestele erinevaid muljeid
- Ma pole kuigi enesekindel
- Roosid ei meeldi, kui siis ainult tume-tumepunased
- Käiksin pigem teatris, kui kinos
- Shokolaad on minusilmis kõikvõimas
- Parim hommikusöök on mannapudru
- Vaatan palju inimeste riietusi, kuid ei vali selle järgi , kellega suhtlen
- Õpin oma vigadest
- Üldiselt mulle ei meeldi riskida, oleneb asjaolust
- Ma usun imedesse ja maagiasse
- Olen väga paranoiline
- Suvel meeldib öösel rõhul kohvi juua ja tähti vaadelda
- Eelistan mootorrattaid autodele
- Meeldivad romantilised ning naljakad filmid
- Ma kardan tihti magama jääda, kuna kardan luupainajaid
- Ämblikud, ussid, putukad mind ei hirmuta
- Puuviljadest eelistan arbuuse ja viinamarju
- Ma ei saa kunagi endistest poistest kergesti üle
- Mu lemmik sait on ilmselt lookbook
- Ma olen unistaja
- Minuga on raske



Meeldib tutvuda, mina olen Brit !




Armastus võimas sõna. Kahju et selle tähenud hääbub.

(8) Oled tõele nii lähedal

Täna ma hakkasin mõtlema, et kes ma oleksin ilma oma sõpradeta ? Ja siis jõudsin järeldusele, et ma oleksin... normaalne.


Ma ei ole äratuskellaga kunagi hästi läbi saanud. Jah, teate küll.. Palusin emal ennast kuskil kell 10 üles ajada. Mu ema ei tunne kella. Nii et ma ärkasin kell 1.
Ilus unenägu oli - jõime Anduga teed ja väike Villu, kes mängib mõõda mu maja seinu üles ronides Spidermäni. Rohkem ei mäleta kahjuks.

Kell 3 hakkasin ma välja liikuma. Sven, Henri ja Hannes olid mu maja ees, ning Sven liikus muga kaasa. Läksime linna, ootasime Laura ära ning seadsime sammud roc al maresse. Vahepeal ilmus kuskilt jälle välja ka Hannes. Kolasime mõõda poode ringi ning käisime Al Mare grillis , mis asub kõrges klaasist audi majas rocca kõrval. Palun minge teie ka sinna ! :D
Kell 22.00 olin ma igatahes kodus.

Ammu pole nii masendavat laupäeva olnud. Ilm oli masendav. Inimesed olid masendavad. Ise olin väsinud, kuigi olin nii kaua magada saanud. Ehk astusin vale jalaga voodist välja, kurat seda teab..
Vabanudst. Paha tuju täna, ei suuda pikka jura siia trükkida täna.


'Kaheksakümnendate laulud pole kunagi varem nii head olnud kui need praegu on :)





Ja tõesti.. Kui ma oleksin lind, siis ma tean, kellele ma esimesena pähe situks !



Üks Shokolaad mulle, palun!
xxx, Brit

(9) mõtlemise üledoos, kosmos

TERE ELU, KUIDAS LÄHEB ?

Tavaliselt kui ma sõidan bussiga, on mul klapid peas ning süvenen muusika sõnadesse ja jälgin müürina mõõduvaid maju. Täna mul teatud põhjustel seda võimalust ei olnud. Seega pidin ma oma pikka bussisõitu sisustama kaasreisjate sõnadesse süvenemisega. Seljataga rääkisid pensionärid sellest, kuidas nad kunagi piima käisid poest toomas. See ei olnud kuigi huvitav. Mõtlemisainet pakkus hoopis minu ees istuv mees. Pikk, kiilakas, ülbe näoga, õnneks eestlane. Alguses nautis tema , nagu ka mina , logisevat bussi ja pensionäride loba, mis kostis tugevalt üle bussi. Mingi hetk, mingi suvline hetk, oli tal juba telefon käes - helistas kellegile . Kõne ei osutunud kuigi pikaks, kuna mees tundus konkreetne ja nagu ma ka ennist mainisin - ülbe. Tema laused olid järgmised :" Kallis, ma arvan et me peaksime sellele kõigele nüüd lõpu tegema..Katsu üle saada siis... okei Tsau. "
Ma olen alati arvanud, et ideaalne mahajätmis viis oleks lambist ühistranspordis, mille kestus oleks ca 45 sekundit. Mida kuradit tundis see naine? Mina olin kohkunud. Oleksin peaaegu enda peatusegi maha maganud. Ei tea, kas tõesti see tänane täiskuu mõjub inimestele nii müstiliselt - kontrollivad inimest täielikult ? Kurat seda teab, ka mina olen täna kahtlasi asju mõelnud ja teinud.

Ärkasin kell 5.45 kuigi koolis pidi pidu alles kell 10 algama. Ma tõesti Ei tea, mis mind sundis nii vara ärkama. Tegin siis rahulikult vaikselt oma asju - kuulasin raadiot, laulsin kaasa, sõin, käisin koeraga jalutamas.
Kell 9.30 läksin ma Sikile vastu, kuna ma elan kooli kõrval, otsustasime me minupool ennem kooli kohvi juua ning paari maailma asja arutada, ja nii.
Koolis oli hullem pidu, saime kringlit ja helkureid. Kooli kolmekümnes juubel siiski, hurraa(?) !

Minumeelest on see küll ilus, et kooli vaheaeg algas mõnusa lumesajuga, kui kui kauaks see päriselt ilus on? Tänavad muutuvad poriseks, halliks. Riided paksemaks. Ja kõike muud jura veel.

Telefonikõned olid täna kõik mulle vägagi toredad täna. Alguses helistas kallis Mirjam, pakkus välja ,et võiks koos seda ilusat lund imetleda (tõlge- issand räägime mis vahepeal toimunud on ). Siis helistas mingi väga kahtlane number. Tegelikult see oli selline ärikõne, kuna mulle teatati,et mind soovitakse töövestlusele kutsuda. Sellest ma pikemalt midagi ei räägi enne, kui miski kindel pole. Hoiame põialt ;).

Mirjamiga me tegime selle kokkusaamise triki kah ära. Läksime vanalinna- rääkisime teetassi ja mitme koogitüki taga elust ja meestest. Hiljem ringi kõndides nägime me midagi(kedagi) nii ilusat, et mõtlesime et teeks mingi sulamisklubi või midagi. Silm raudselt puhkas.

Masendav ongi see, et kell 19.00 olin ma juba kodus. Reede õhtul. Lauraga telefoni otsas vingusime, et miskit kuigi tarka pole ju teha kah. Isegi netti polnud.
Lõbustasin ennast mitme ja mitme teetassiga ning mõtlesin igasugu mõttetuid mõtteid. Tõesti, täiskuu mõjutab mind nii palju, et ma suudan oma peas välja mõelda selliseid asju, et...



Midagi oleks mul raudselt veel õelda, aga ma ei ütle.Aitab kah. Mõelge ise, mis puudu on.



- Adelina kallis, Me soovime sulle kõik võimsat ITAALIAT! Ära unusta mulle sealt mõni mees kaasa võtta, ja pidutse korralikult.



teie brit,
xxx

(10) Sul on ilusad sääred

Istusime vanalinnas. Jõime kohvi, sõime kommi ja naersime nagu põrsad. Hetk hiljem astuvad meie juurde vägagi mehised mehed, veel mehelikuma jutuga :

" Tervist Tüdrukud, mis täna õhtul ka plaanis ?"
" Tere....tere (????) ega täpselt ei teagi veel. "
" No kuidas siis nii. Tulge meiega vesipiibu kohvikusse-lööme aega parajaks, tutvume lähemalt."
" Njaaa, kuule jääb vist ära, teised plaanid. "
" Aaaaa...."
10 minutit hiljem.
" Kiisukesed...ehk mõtlete ikka ümber. "
" Noo, teeme nii et mõni teine kord ehk.. või midagi. "
" Heh, nii et me siis vahetame numbreid? :) "
" ?? eiii....... ma mõtlesin nagu et kui kogematta kokku satume või nii..."

Ning see ei jäänud meie viimaseks vestlusest võõraste härrasmeestega tol õhtul. Meil oli nagu silt küljes : Rääkige meiega, meid huvitab kõik.


Siki, Sa lugesid selle läbi. Sa muigad. Sa kirjutad mulle msni sada kollast irvitavat smaili ja loed edasi.


Ma usun, et te olete endale koju juba mitu uut nugade ja/või relvade komplekti soetanud, kuna ma siiski päris pikalt ei kirjutanud siia miskit. Millegiga peab ju mind kirjutama hirmutama. Eksole nii, sõbrad?
Ma ei teinudgi vahepeal midagi, millest kirjutada. Istusin kõik päevad kodus, mängisin arvutimänge!

Mul on teile üks uudis. Ma ei tea, kuidas see teie vaimsele seisundile mõjub, aga ma siiralt loodan, et te pääsete sellest terve mõistusega ( ja suuremate kehavigastusteta).
Siit see tuleb : Mina, Brit , kavatsen teha eksperimendi - kirjutada 10 päeva järjest kõikidest oma tegevustest ( ja kui veab, siis ka mõtetest ) detailselt. Ma tean, ma tean...See kõlab hirmutavalt ning loomulikult ka vähe usutavalt. Ma kavatsen tõesti postitada iga päev, ning vahest võib see olla ka näiteks 3 sõna pikk NÄITEKS: Mulle maitsevad piparkoogid. Siis ülejäänud loo mõelge ise välja.
Nii.

Kuupäevaks on meil 21 oktoober ning aasta on 2010. Tänane hommik algas mul 06.20, mis on suhteliselt igapäevane. Väsinud ma polnud, kuigi olin maganud 1-2 tundi. Loodsin siiski, et saan hommikust päästjat - kohvi, kuid see tuli täiesti kohutava maitsega. Piimal oli vist mingi viga küljes. Kohv uppus kraanikaussi, mina jooksin kooli.
Koolis oli tore. Eesti keele tunnis pidime me klassi ees koos Heinry, Nastja ja Staniga kolme põrsakest etendama. Soome keeles sain viie.
Kodus. Sõin. Svenniga kokku. Siki juurde. Sikiga Kristiinesse -> Me vaatasime kristiines jahmunud näoga ringi-see nägi välja nagu riidekappidega peldik. Liiga valge on see nüüd, peale seda suurendust.
Hiljem pimedas koju tulles nägin ma teepeal ,kuidas üks naine vaipu klopib ja omaette laulab. Normaalse mõistuse juures olev inimene ilmselt ei lähe õue vaipu kloppima, ning kõva häälega vene rahvalaule(?) laulma.Korvi tal kõrval ei olnud, seega rahapeale ta seda etendust ei korraldanud. Ma kahtlustan, et see inimene oli tarvitanud alkohoolseid jooke.


* Katsuge mind mõista. Sarkasm on väga armas.
* Sven rohkem ma sind ei maini !


Siis, kui väljas on pime
ja aknende taga käib tuul-
siis ei ole meist kellelgil nime,
silmad on suletud, vaikivad suud.





Ma endiselt armastan teid kõiki.Vahest.Põhimõtteliselt.