Küsimusi? Tähelepanekuid? Kirjutage mulle - Brituoma@live.com !

February 17, 2011

Süüdi on punk ja päikene




HINGA?


Täna oli külm päev. Täna ärkasin ja läksin isegi kooli. Täna käisin Ristoga vanalinnas jalutamas. Okei. Nii. Ja siis kui ma bussiga koju sõitsin, mõtlesin,et vaatan telefoniga külmakraade.Okei oma -22 kraadi tuli ära, korralikult ikka. Astusin bussist maha ja mulle kõnnib rahulikul sammul vastu vanem meesterahvas, peatub hetkeks et suitsu süütada, kõnnib tuimalt edasi. Kõige veidram oli see, et tal olid lühikesed varukad. Selle asja nimi on t-särk.Ma arvan,et oli ikka +22 kraadi mitte -22 ja lihtsalt kõik teised inimesed maailmas on imelikud.


Ükspäev ammu, ehk 15 veebruar 2011, tähistasin Mina aasta tähtsaimat püha - Külmapüha. Ma mitte ei võtnud endale puhkust ainult koolist, vaid kõigest. Reaalselt. Ma istusin tuimalt kodus oma nelja seina vahel, jõin mõnikümmend tassi teed ning sõin sõbrapäevaks saadud komme. Elu!
15 veebruar 2011 sisaldas ühte sündmust veel - Ahto sai 18. Õnne vanamees!

Ma võtaks veel ühe ilusa lausega kokku selle, et Me saime Sikiga Eesti politseidelt kiita ja Me saame ajalehte. Aga see ju pole midagi erilist, igapäevane.




* Ma arvan, et kui me kõik veel mõned kuud elame siis me näeme ükskord seda kevade asja ka. Seega, pürgime kõik sinna poole jah.






See on lühike. Ma tean. Ärge vihake mind. Ma pole süüdi, et ma ei ela nii,et ma viitsiksin siia palju teksti mõelda ( ?????????????? ). Ma tean, et te saate aru. Ma ei tea midagi. Ma tahaksin teada. Lõpetan trükkimise? Parem oleks.

HEAD ELU,
teie Brit



February 7, 2011

Mind kutsub taevasse,taevasse kollane kuu





Okei. Juhtus nii, et sündis Brit ja siis 16 aastat hiljem ta kirjutab internetti oma veidrast elust blogi. Ma ei tea, kui paljud teist selle õnnetuse üle õnnelikud on...

Ennem kui ma midagi tarka kirjutan, ma tahan veel mainida, et see mees kes mul vastasmajas koguaeg bokserites ringi jookseb,noh,neid on nüüd kaks.Kurb. Ma ei saa vist enam kunagi akna juures süüa.



Niisiis ,pane ennast korraks minu olukorda. On tavaline kolmapäeva õhtu.Sa lähed koos kahe endast noorema lapsepõlve parima sõbrannaga linna pizzat sõõma ning ühtäkki nad mõlemad teatavad sulle tuimalt, et nad on rasedad,ja sellega rahul kusjuures. Kas sa oleksid šokis?Õnnelik?Paanikas?Minestaksid? Igatahes mina ei osanud küll kuidagi käituda, kuna mu aju ei ole harjunud nii suurte üllatustega. Mul läks umbes nädal, mil ma toibusin sellest uudisest ja siis täna tuli üks uue pommiga :" Ma kihlusin!" Palju ma suudan neid rõõmupisaraid valada? Aga sõrmus oli kuradima ilus. Armastus on ilus.


Inimesed elavad viimasel ajal liiga reaalses maailmas. Vahest on see tore, jah, aga see muutub pikapeale igavaks,julmaks. Lihtsalt tulge kahe jalaga maapealt ära ning vaadake elu läbi roosade prillide ning palun võtke vabalt. Mu point on selles, et elu, mida on meil vaid üks, vajab elamist, mitte liiga palju sellest mõtlemist.
Selle jutuga tervitaks Mimmut.Sa oled tark!


Ma tegelikult tahtsin vabandada kah, et ma ei kirjuta siia üldse. Võib-olla kunagi hakkan tihedamini kirjutama jälle. Lubama ma midagi ei hakka.



Ajalehtedest, filmidest, silmadest
silmad loodavad,otsivad miskit,
nagu otsivad tuhendeil lainetel
üksteist morsega sajad radistid.






Sa tead, tead.

Teie Brit