" Oh the weather outside is frightful
But the fire is so delightful
And since we've no place to go
Let it snow, let it snow, let it snow... "
Sõnad laulust "Let it snow", esitaja Frank Sinatra.
Ma sõõks praegu kausitäie piparkooke ! Veel tahaks ma mandariine ja glögi. Kuukse tahaks kah tuppa. Okei, mul on vist tõesti midagi viga. Mul on juba selline soe jõulu tunne sees , lihtsalt lumest. Lumest , mis kohe ära sulab , ja jääb meie mälestustesse kui esimene lumi. Muidugi võib ka loota, et see lumi pole vaid korraks. Sest kui see poleks, oleks mu päevad lumesõdadega sisustatud. See on küll lapsik ja kohati ka naeruväärne , et ma olen 15 ja lumest nii vaimustuses, kuid kui antakse võimalus nii pöörasel meetodil lõbutseda , siis miks ka mitte. Võtan talvest kõike, mis võtta annab ! Alustades niisama peale-kooli-sõdadest , millest ma nagu lumememm koju lähen , lõpetades kokkulepitud värkidest. Oeh, kui lapsik ma ikka olen !
Lumest veel niipalju, et täna pani meie lumesõjale punkti see , et kui kõik rahulikult sõdisid , siis Sillu oksendab keset sõda oma borši supi välja . Kõva vend oled mul ! :D
Eelmine laupäev , ehk peaaegu vaheaja lõpp olime me Silvia juures. Nagu lubatud , mainin ma ära selle , et Aaduga ( Sillu kõutsiga ) on väga lahe põrandaid pesta. Ja millegipärast hüppas mulle kohe pähe ka see , et kui me ükskord kõik temajuures olime , siis Rain toitis Silvia kalu sardelliga. Ju tal oli siis kahju vaadata , et need kalad pealt pidid vaatama , kuidas ta sõi. Geenius igaljuhul.
Kolmapäeval ja neljapäeval oli Adelina juures tohutult mõnus. Laulsime karoket , tantsisime ja tegime vessut. Omad teavad , tuhat musi teile !
Jätame selle jutu sinnapaika ! Niikuinii mul pole midagi tarka kirjutada , kuigi te kõik tahate. Just , täpselt nii lühike see postitus tuligi. Kui soovite pikemaid postitusi , eks siis muutke ise mu päevad kirjuks. :) Oleks midagi kirjutada ja midagi meenutada.
Postitus läheb seekord Tarmole ja Sikile.
But the fire is so delightful
And since we've no place to go
Let it snow, let it snow, let it snow... "
Sõnad laulust "Let it snow", esitaja Frank Sinatra.
Ma sõõks praegu kausitäie piparkooke ! Veel tahaks ma mandariine ja glögi. Kuukse tahaks kah tuppa. Okei, mul on vist tõesti midagi viga. Mul on juba selline soe jõulu tunne sees , lihtsalt lumest. Lumest , mis kohe ära sulab , ja jääb meie mälestustesse kui esimene lumi. Muidugi võib ka loota, et see lumi pole vaid korraks. Sest kui see poleks, oleks mu päevad lumesõdadega sisustatud. See on küll lapsik ja kohati ka naeruväärne , et ma olen 15 ja lumest nii vaimustuses, kuid kui antakse võimalus nii pöörasel meetodil lõbutseda , siis miks ka mitte. Võtan talvest kõike, mis võtta annab ! Alustades niisama peale-kooli-sõdadest , millest ma nagu lumememm koju lähen , lõpetades kokkulepitud värkidest. Oeh, kui lapsik ma ikka olen !
Lumest veel niipalju, et täna pani meie lumesõjale punkti see , et kui kõik rahulikult sõdisid , siis Sillu oksendab keset sõda oma borši supi välja . Kõva vend oled mul ! :D
Eelmine laupäev , ehk peaaegu vaheaja lõpp olime me Silvia juures. Nagu lubatud , mainin ma ära selle , et Aaduga ( Sillu kõutsiga ) on väga lahe põrandaid pesta. Ja millegipärast hüppas mulle kohe pähe ka see , et kui me ükskord kõik temajuures olime , siis Rain toitis Silvia kalu sardelliga. Ju tal oli siis kahju vaadata , et need kalad pealt pidid vaatama , kuidas ta sõi. Geenius igaljuhul.
Kolmapäeval ja neljapäeval oli Adelina juures tohutult mõnus. Laulsime karoket , tantsisime ja tegime vessut. Omad teavad , tuhat musi teile !
Jätame selle jutu sinnapaika ! Niikuinii mul pole midagi tarka kirjutada , kuigi te kõik tahate. Just , täpselt nii lühike see postitus tuligi. Kui soovite pikemaid postitusi , eks siis muutke ise mu päevad kirjuks. :) Oleks midagi kirjutada ja midagi meenutada.
Postitus läheb seekord Tarmole ja Sikile.
No comments:
Post a Comment