Me seisime seal. Okei, mida ma ikka valetan.. Me tegime kohapeal jooksu ja venitus harjutusi. Lisaks sellele vaatasime me hirmunult seda muru- see oli märg. Me pidime jooksma 100 meetrit.Sellise ilmaga ei olnud see üldse lõbus. Vihma kallas, muru oli libe ja ma rohkem jooksin seal tagasi kui edasi. Kohe kui me joostud saime, tuli päike välja ja kõik oli ilus.Iroonia. Enam iialgi ma ei lähe kuhugi Kalevi staadionile mingitele võistlustele.
Nii et see oli mu tänase päeva kõige katastroofilisem osa.
Sven lubas (juba ammu)mulle jäätise osta, kuna ma jäin Laagna kooli. Täna ta siis lõpuks tegi seda. Hea jäätis oli, pulgaga ja värki. See pulk rändas muideks Svenniga Meriväljale kaasa, see asub praegu tema toas, tema pildiraami sees. Minumeelest on see väga tore, kui inimene jätab minust endale nii meeldiva mälestuse. Ma palusin tal seda ka jäädvustada, et saaksin seda kõigiga jagada. Keri üles.
Ülejäänud päev mõõdus nagu ikka - surmlõbusalt. Muideks isegi koolis oli lõbus. Saime Sikiga kehalisest vabastuse ning läksime sellel ajal õpilaskohvikusse kohvi jooma ja karamelli saia sõõma. Hiljem ühinesid meiega ka Martin ja Sven. Tuunisime mu ketse ja Siki pinalit. " See onlema Siki binall" ja " hilisõhtune kauboi " ja " Pais on parim " ja jah.
Mu esmaspäev mõõdus kuidagi tegevusetult, sellepärast ma eile ei kirjutanudgi. Andu jäi autoalla. Tema kommenteeris seda nii : " Üks asi oli masendav, see oli must oopel.. oleks vähemalt ilus auto olnud..:( " . Sügav kaastunne Andu jalale, kes piinleb endiselt kergete valude käes.
Mulle meeldib Andu juures pannkooke teha. Ja muid toredaid asju ka.
Eile oli veel tore see, kui Me avastasime , et Martin on üks Shreki perekonnaliige. Roheline suu on alati väga kaunis. Puu lehed jäävad igavesti tema südamesse.
Kas ma olen nümfomaan? ( ilus sõna, kole tähendus )
( pilte ma ei tee niiet pilte ma ei saa normaalseid panna, ma panen teemast välja pilte )
Mul on hea meel, kui teil on hea meel.
No comments:
Post a Comment