
Brit ärkab 22. detsember kell 5.58 ülesse. Brit suundub targa näoga kööki kohvi keetma. Brit saab kohvi valmis. Brit võtab kohvi ja läheb sellega voodisse pikutama. Brit jääb magama. Brit ärkab kell 10.25 ülesse ja kohvi on kergelt külm. Brit magas sisse.
Tegelikult ärkasin ma Siki kurjakuulutava telefonikõne peale. Nimelt meil oli kirikupäev, ning ma oleks pidanud juba ammu üleval olema. Ikka juhtub, eriti minuga...
Sättisin valmis, särki-värki ja siis Siki vaatas bussiaja ning ma mõtlesin, et okei ma jõuan kui ma jooksen. Muidugi ma siis jooksin elueest ja käisin kaks korda ninali, aga see oli seda väärt, kuna Siki jäi hoopis ise sellest bussist maha. Irooniline, või mis? No muidugi hilinesime siis kirikusse viisakalt 5 minutit.
Muidu oli kirikus tore. Ilus. Vähemalt sai Atsu,Siki ja Ahtoga juttu rääkida, kus siis veel hotelli-liftide teemat arutada( siki sinu naerupaus ). Tõesti ilus.
Hiljem läksime linna. Külastasime poode, mis olid täis ostmiskõlblike asju. Aga see mida ma leida tahtsin, seda ma ikka ei leidnud - Singer Vingeri plaat. Ma loodan siiralt, et ma olin lihtsalt pime, kuna kui kaubamaja päriselt seda ei müü siis on küll kurb. Eksju. Onju. Jah.
Vahepeal ma käisin endale jõuluvana mängimas. Ostsin mp3-e.Võimas.
Isegi õhtu oli sisukas. Siki valis mulle ülemistest punaste südametega sukapüksid. Alguses ma naersin ja sõimasin teda lolliks. Mitte valjusti muidugi. Pärast pikka, väga pikka, mõtlemist suundusin nendega kassasse.
- See on nii tore, et nüüd põhimõtteliselt 24 tunni pärast ongi juba jõulud.Siis kraabime kuuseall kingitusi lahti ja teeme rõõmsad näod pähe, et vanaema juba 14-ndat aastat järjest villaseid sokke kingib. Ja siis veel muidugi istume kõik lauataga ja sõõme ennast jõulutoidust 10 kilo raskemaks, samal ajal mõeldes, et uuel aastal peaks trennis hakkama käima ja kõik peki ära kaotama. Mõelda on ju tore selliseid asju. Tegelikult ma armastan seda kõike.
Tervitaks Mimmut, Robi ja Sikit.
Õelge kui uut postitust vajate,
Teie Brit
xxx
1905!
Tegelikult ärkasin ma Siki kurjakuulutava telefonikõne peale. Nimelt meil oli kirikupäev, ning ma oleks pidanud juba ammu üleval olema. Ikka juhtub, eriti minuga...
Sättisin valmis, särki-värki ja siis Siki vaatas bussiaja ning ma mõtlesin, et okei ma jõuan kui ma jooksen. Muidugi ma siis jooksin elueest ja käisin kaks korda ninali, aga see oli seda väärt, kuna Siki jäi hoopis ise sellest bussist maha. Irooniline, või mis? No muidugi hilinesime siis kirikusse viisakalt 5 minutit.
Muidu oli kirikus tore. Ilus. Vähemalt sai Atsu,Siki ja Ahtoga juttu rääkida, kus siis veel hotelli-liftide teemat arutada( siki sinu naerupaus ). Tõesti ilus.
Hiljem läksime linna. Külastasime poode, mis olid täis ostmiskõlblike asju. Aga see mida ma leida tahtsin, seda ma ikka ei leidnud - Singer Vingeri plaat. Ma loodan siiralt, et ma olin lihtsalt pime, kuna kui kaubamaja päriselt seda ei müü siis on küll kurb. Eksju. Onju. Jah.
Vahepeal ma käisin endale jõuluvana mängimas. Ostsin mp3-e.Võimas.
Isegi õhtu oli sisukas. Siki valis mulle ülemistest punaste südametega sukapüksid. Alguses ma naersin ja sõimasin teda lolliks. Mitte valjusti muidugi. Pärast pikka, väga pikka, mõtlemist suundusin nendega kassasse.
- See on nii tore, et nüüd põhimõtteliselt 24 tunni pärast ongi juba jõulud.Siis kraabime kuuseall kingitusi lahti ja teeme rõõmsad näod pähe, et vanaema juba 14-ndat aastat järjest villaseid sokke kingib. Ja siis veel muidugi istume kõik lauataga ja sõõme ennast jõulutoidust 10 kilo raskemaks, samal ajal mõeldes, et uuel aastal peaks trennis hakkama käima ja kõik peki ära kaotama. Mõelda on ju tore selliseid asju. Tegelikult ma armastan seda kõike.
Tervitaks Mimmut, Robi ja Sikit.
Õelge kui uut postitust vajate,
Teie Brit
xxx
1905!
No comments:
Post a Comment