Sättisin ennast kägarasse diivani nurka, võtsin kohvi tassi ja raamatu ning mõtlesin, et järgnevad tunnid veedan ma Nullpunkti lugedes. Selle kauni idee purustas see, et mul tuli meelde, et ma lubasin teile ju siia kirjutada. No kuradi kurat!
Ega see lasnamägi on ikka üks väga kirju koht. Seisame Anduga poes ja räägime juttu. Mõni hetk hiljem liitub meie vestlusega vanem meesterahvas. Ebameeldiva aroomiga. Rääkis ja rääkis ,ning kõige lõpuks mainib ta, et tal on kodus purgis männiriisikaid ning sooviks neid just Minuga süüa. Muidugi härra Ebameeldiv-Aroom , ma olen nõus.
Täna hommikul vaevu rooman pesema, küürin nukralt hambaharjaga oma hambaid ning mõtlen, et nädalavahetuse alguseni on jäänud vaid mõned masendavad kooli tunnid. Okei neid oli tervelt 6. Reede!
Koolis oli isegi mõnus. Minuarust võiksid kõik muusika kontrolltööd mõõduda torti süües ja teed juues, nagu täna. Jumal küll, ärge nüüd mõelge, et meil on mingi totaalselt lahe õpetaja, kes lambist selliseid pidusid korraldab meile, oh ei. Point oli selles, et ta jääb kohe-kohe titepuhkusele ning mõnitas meid kõiki, et tema saab esmaspäeval magada ja meie peame kooli tulema.Niisiis tähistasime meie viimast koos veedetavat tundi. Vaikselt hakkasin juba mõtlema, et tahaks kah tite puhkust...
Nali.Jah.
-Iga päevaga läheb aina varem pimedaks, nii ka täna.
Ma kõndisin. Minu ees oli väga pikk ning lõputuna näiv, paari tänavavalgustusega tee. Mõlemale poole jäi sünge mets. Taevas säras lõpmatult palju tähti. Mul oli tunne, nagu keegi kõnniks seal metsas, jälgiks mind. Ma isegi ei kartnud, ma kõndisin, ma nautisin seda vaikust, lugesin taevas
olevaid suuri ja väikseid vankreid. Väikseid vankreid oli tunduvalt rohkem. Jäine sügistuul tabas mind järsult, sellel kõledal teel paistis juba lõpp. Kahjuks.
Hämmastav , kuidas ma naudin nii väikseid ja suisa tähtsusetuid asju.
Ma tahan veel õelda, et ma igatsen teid kõiki. Vanu teid. Neid, kes te olite enne seda, kui tuli sügis. Sügis muutis kõiki inimesi nii märgatavalt palju.. Või olen tõesti ainult mina muutunud? Ei taha uskuda.
Tänan sind, mu Aju
10203
Ega see lasnamägi on ikka üks väga kirju koht. Seisame Anduga poes ja räägime juttu. Mõni hetk hiljem liitub meie vestlusega vanem meesterahvas. Ebameeldiva aroomiga. Rääkis ja rääkis ,ning kõige lõpuks mainib ta, et tal on kodus purgis männiriisikaid ning sooviks neid just Minuga süüa. Muidugi härra Ebameeldiv-Aroom , ma olen nõus.
Täna hommikul vaevu rooman pesema, küürin nukralt hambaharjaga oma hambaid ning mõtlen, et nädalavahetuse alguseni on jäänud vaid mõned masendavad kooli tunnid. Okei neid oli tervelt 6. Reede!
Koolis oli isegi mõnus. Minuarust võiksid kõik muusika kontrolltööd mõõduda torti süües ja teed juues, nagu täna. Jumal küll, ärge nüüd mõelge, et meil on mingi totaalselt lahe õpetaja, kes lambist selliseid pidusid korraldab meile, oh ei. Point oli selles, et ta jääb kohe-kohe titepuhkusele ning mõnitas meid kõiki, et tema saab esmaspäeval magada ja meie peame kooli tulema.Niisiis tähistasime meie viimast koos veedetavat tundi. Vaikselt hakkasin juba mõtlema, et tahaks kah tite puhkust...
Nali.Jah.
-Iga päevaga läheb aina varem pimedaks, nii ka täna.
Ma kõndisin. Minu ees oli väga pikk ning lõputuna näiv, paari tänavavalgustusega tee. Mõlemale poole jäi sünge mets. Taevas säras lõpmatult palju tähti. Mul oli tunne, nagu keegi kõnniks seal metsas, jälgiks mind. Ma isegi ei kartnud, ma kõndisin, ma nautisin seda vaikust, lugesin taevas
olevaid suuri ja väikseid vankreid. Väikseid vankreid oli tunduvalt rohkem. Jäine sügistuul tabas mind järsult, sellel kõledal teel paistis juba lõpp. Kahjuks.
Hämmastav , kuidas ma naudin nii väikseid ja suisa tähtsusetuid asju.
Ma tahan veel õelda, et ma igatsen teid kõiki. Vanu teid. Neid, kes te olite enne seda, kui tuli sügis. Sügis muutis kõiki inimesi nii märgatavalt palju.. Või olen tõesti ainult mina muutunud? Ei taha uskuda.
Tänan sind, mu Aju
10203
Sinu blogi on see, mis sind veelgi võrratumaks teeb
ReplyDeleteaitäh sulle gerda
ReplyDeleteRäägi sulle pisut raamatust .... algus on hea isegi väga hea aga jah , loe ja naudi .
ReplyDelete