HÜVASTI 2010
Parim.Kirjeldamatu.Võimas.
- Tervitaks siitkohalt Mihklit, Sigritit, Ahtot,Sveni ja Raidot.
Kui kell sai 00.00, olime Meie kõik maarjamäel, ning jälgisime suu ammuli mere ja linna ilutulestikku. Shampus pauguga lahti ja kõigil hea olla. Väga ilus oli kõik, tõesti oli.
Ahto, Sveni ja Raido saatsime Siki juurde, ise läksime Kersti juurde mõneks ajaks. Vägev oli vanasi klassikaaslasi uusaasta ööl näha.Sööme ära 2010 jah?
Siki juurde tagasi jõudes hakkas kõik pihta.
- Tervitaks veel Egertit, Slavikut, Kalevit ja Stevo.
Natukene kurb oli see, et kõik läksid kas vara magama või minema, ning ma tähistasin kella 7st kuni kella 9ni üksinda.Tegelikult üksi on tore laulda, siis keegi ei kuule. Aga üksi õues käia ja juttu puhuda pole tore.
1. Jaanuar 2011 magasin.
2. Jaanuar 2011
Ärkan kell 16.00 ja lähen linna. Okei, kolan siia-sinna ning lõpuks ostan CoffeIN-st kohvi ja lähen terminali bussi ootama. Minu kõrval istub vanem meesterahvas, jälgib mind ja peamiselt mu kohvitopsi. Peale pikka jälgimist küsib minult, et kas ma olen eestlane."Olen küll." Tal oli väga segane hääl, ma ei saanud eriti temast aru, aga ta küsis minult igasugu küsimusi seoses Coffee IN-iga. " Kas Coffee IN tähendab seda, et sa võtad kohvi sisse ja hakkab soe? " Kust kurat mina seda tean? " Jah. " Edasi räägib ta mulle sellest, et ta on endine Inglise keele õpetaja, ning tal pole kohvi vaja, sest tal koguaeg viin kotis. Olgu. Ta hakkas pikkustest rääkima, et ta on suur ja väike mees, kes on üle 70 aasta vana ja on 168cm pikk. Ma lahkusin. " Mu buss tuleb, nägemist! " Tegelikult mu buss ei tulnud, ma hakkasin jala minema.
Alguses ma mõtlesin, et kõnnin ühe peatuse. Ühest peatusest sai kaks. Sai kolm.
Mul lihtsalt tuli tahtmine mereäärde jalutada. MP3-st kõlamas vana hea Sõpruse Puiestee-1905 ning seda mitmeid ja mitmeid kordi järjest. See jäine tuul. Need mälestused, mis ennast peas ilmutasid.Tühjus, inimesi ei liikunud. Sinna ma olekski jäänud ja ennast hulluks mõelnud.
Läksin Orust bussipeale ja sealt rimisse. Süüa ostsin koju.
Pilte ei ole. Pilte me ei teinud.Andke andeks!
Tehke see aasta siis paljupalju meeldejäävat. Ja olge tublid. Ja ärge tehke midagi, mida mina kunagi teieasemel ei teeks.
Okei.
Parim.Kirjeldamatu.Võimas.
- Tervitaks siitkohalt Mihklit, Sigritit, Ahtot,Sveni ja Raidot.
Kui kell sai 00.00, olime Meie kõik maarjamäel, ning jälgisime suu ammuli mere ja linna ilutulestikku. Shampus pauguga lahti ja kõigil hea olla. Väga ilus oli kõik, tõesti oli.
Ahto, Sveni ja Raido saatsime Siki juurde, ise läksime Kersti juurde mõneks ajaks. Vägev oli vanasi klassikaaslasi uusaasta ööl näha.Sööme ära 2010 jah?
Siki juurde tagasi jõudes hakkas kõik pihta.
- Tervitaks veel Egertit, Slavikut, Kalevit ja Stevo.
Natukene kurb oli see, et kõik läksid kas vara magama või minema, ning ma tähistasin kella 7st kuni kella 9ni üksinda.Tegelikult üksi on tore laulda, siis keegi ei kuule. Aga üksi õues käia ja juttu puhuda pole tore.
1. Jaanuar 2011 magasin.
2. Jaanuar 2011
Ärkan kell 16.00 ja lähen linna. Okei, kolan siia-sinna ning lõpuks ostan CoffeIN-st kohvi ja lähen terminali bussi ootama. Minu kõrval istub vanem meesterahvas, jälgib mind ja peamiselt mu kohvitopsi. Peale pikka jälgimist küsib minult, et kas ma olen eestlane."Olen küll." Tal oli väga segane hääl, ma ei saanud eriti temast aru, aga ta küsis minult igasugu küsimusi seoses Coffee IN-iga. " Kas Coffee IN tähendab seda, et sa võtad kohvi sisse ja hakkab soe? " Kust kurat mina seda tean? " Jah. " Edasi räägib ta mulle sellest, et ta on endine Inglise keele õpetaja, ning tal pole kohvi vaja, sest tal koguaeg viin kotis. Olgu. Ta hakkas pikkustest rääkima, et ta on suur ja väike mees, kes on üle 70 aasta vana ja on 168cm pikk. Ma lahkusin. " Mu buss tuleb, nägemist! " Tegelikult mu buss ei tulnud, ma hakkasin jala minema.
Alguses ma mõtlesin, et kõnnin ühe peatuse. Ühest peatusest sai kaks. Sai kolm.
Mul lihtsalt tuli tahtmine mereäärde jalutada. MP3-st kõlamas vana hea Sõpruse Puiestee-1905 ning seda mitmeid ja mitmeid kordi järjest. See jäine tuul. Need mälestused, mis ennast peas ilmutasid.Tühjus, inimesi ei liikunud. Sinna ma olekski jäänud ja ennast hulluks mõelnud.
Läksin Orust bussipeale ja sealt rimisse. Süüa ostsin koju.
Pilte ei ole. Pilte me ei teinud.Andke andeks!
Tehke see aasta siis paljupalju meeldejäävat. Ja olge tublid. Ja ärge tehke midagi, mida mina kunagi teieasemel ei teeks.
Okei.
No comments:
Post a Comment