(10) Sul on ilusad sääred

Istusime vanalinnas. Jõime kohvi, sõime kommi ja naersime nagu põrsad. Hetk hiljem astuvad meie juurde vägagi mehised mehed, veel mehelikuma jutuga :

" Tervist Tüdrukud, mis täna õhtul ka plaanis ?"
" Tere....tere (????) ega täpselt ei teagi veel. "
" No kuidas siis nii. Tulge meiega vesipiibu kohvikusse-lööme aega parajaks, tutvume lähemalt."
" Njaaa, kuule jääb vist ära, teised plaanid. "
" Aaaaa...."
10 minutit hiljem.
" Kiisukesed...ehk mõtlete ikka ümber. "
" Noo, teeme nii et mõni teine kord ehk.. või midagi. "
" Heh, nii et me siis vahetame numbreid? :) "
" ?? eiii....... ma mõtlesin nagu et kui kogematta kokku satume või nii..."

Ning see ei jäänud meie viimaseks vestlusest võõraste härrasmeestega tol õhtul. Meil oli nagu silt küljes : Rääkige meiega, meid huvitab kõik.


Siki, Sa lugesid selle läbi. Sa muigad. Sa kirjutad mulle msni sada kollast irvitavat smaili ja loed edasi.


Ma usun, et te olete endale koju juba mitu uut nugade ja/või relvade komplekti soetanud, kuna ma siiski päris pikalt ei kirjutanud siia miskit. Millegiga peab ju mind kirjutama hirmutama. Eksole nii, sõbrad?
Ma ei teinudgi vahepeal midagi, millest kirjutada. Istusin kõik päevad kodus, mängisin arvutimänge!

Mul on teile üks uudis. Ma ei tea, kuidas see teie vaimsele seisundile mõjub, aga ma siiralt loodan, et te pääsete sellest terve mõistusega ( ja suuremate kehavigastusteta).
Siit see tuleb : Mina, Brit , kavatsen teha eksperimendi - kirjutada 10 päeva järjest kõikidest oma tegevustest ( ja kui veab, siis ka mõtetest ) detailselt. Ma tean, ma tean...See kõlab hirmutavalt ning loomulikult ka vähe usutavalt. Ma kavatsen tõesti postitada iga päev, ning vahest võib see olla ka näiteks 3 sõna pikk NÄITEKS: Mulle maitsevad piparkoogid. Siis ülejäänud loo mõelge ise välja.
Nii.

Kuupäevaks on meil 21 oktoober ning aasta on 2010. Tänane hommik algas mul 06.20, mis on suhteliselt igapäevane. Väsinud ma polnud, kuigi olin maganud 1-2 tundi. Loodsin siiski, et saan hommikust päästjat - kohvi, kuid see tuli täiesti kohutava maitsega. Piimal oli vist mingi viga küljes. Kohv uppus kraanikaussi, mina jooksin kooli.
Koolis oli tore. Eesti keele tunnis pidime me klassi ees koos Heinry, Nastja ja Staniga kolme põrsakest etendama. Soome keeles sain viie.
Kodus. Sõin. Svenniga kokku. Siki juurde. Sikiga Kristiinesse -> Me vaatasime kristiines jahmunud näoga ringi-see nägi välja nagu riidekappidega peldik. Liiga valge on see nüüd, peale seda suurendust.
Hiljem pimedas koju tulles nägin ma teepeal ,kuidas üks naine vaipu klopib ja omaette laulab. Normaalse mõistuse juures olev inimene ilmselt ei lähe õue vaipu kloppima, ning kõva häälega vene rahvalaule(?) laulma.Korvi tal kõrval ei olnud, seega rahapeale ta seda etendust ei korraldanud. Ma kahtlustan, et see inimene oli tarvitanud alkohoolseid jooke.


* Katsuge mind mõista. Sarkasm on väga armas.
* Sven rohkem ma sind ei maini !


Siis, kui väljas on pime
ja aknende taga käib tuul-
siis ei ole meist kellelgil nime,
silmad on suletud, vaikivad suud.





Ma endiselt armastan teid kõiki.Vahest.Põhimõtteliselt.